Kas oleme inimestena sattunud unustuste teele?
Üha rohkem kajab erinevatest olukordadest ja kohtadest välja see, et inimesed on hakanud unustama, kes nad tegelikult on. Ühendus loodusega on katkenud ka maainimestel ning hirmud on üle võtnud reaalse mõtlemise ning tunnetuse.
Inimene on osa loodusest, see on alati nii olnud ning jääb ka edaspidi selleks.
Kui jätta praegu välja kogu esoteerika, siis endiselt on maa ja loodus olnud alati inimese toetuseks.
Astudes palja jalaga maapeale, tundes rohu pehmust ning mulla soojust, inimene rahuneb. Hingates sisse õitsvate taimede ja puude aroomi, inimene rahuneb. Kuulates vulisevat vett ja lindude laulu, inimene rahuneb. Märgates seda ilu, mida taimed ja puud, kivid ja mäed, jõed, järved ja mered oma olemasoluga pakuvad, inimene rahuneb.
Kas see polegi siis esoteeriline jutt, et inimene peab loodusesse minema tervenemiseks? Milleks siis meditsiin ja farmaatsiatööstus?
Inimkond on üks loodusega ja täna ta peab seda esoteeriliseks. Inimesed kardavad ka oma koduhoovis käia ringi paljajalu või veeretada ennast murus, süüa põõsast võetud pesemata marju. Kardetakse puuke, usse, sääski, parme või lihtsalt jalgade määrdumist. Paljajalu kõndimine põhjustab ebamugavust. Looduse hääli peetakse igavaks ning rüvetatakse seda hoopis raske müraga, mis tuleb raadiost või Spotifyst. Usaldatakse tabletti taime asemel. Peidetakse pea liiva alla, kui keha räägib läbi valu.
See on vaid väike killuke sellest, mis pulbitseb minu kriitikameele taga.
Ma palun inimestel ärgata ja märgata, et te olete osa loodusest. Teie keha on nii võimas vahend elamiseks siin planeedil Maa. Teie ümber puud räägivad, taimed räägivad, taevas ja maa räägib…. selleks ei pea olema esoteerik, et seda märgata. On vaja vaid korraks peatud ja kuulata – iseennast ja ümbritsevat loodust.
Õpi kuulama enda keha ja sisetunnet. Võta vastutus enda elu eest tagasi, et saaksid elada iseenda pärast ja iseendale. Tunne huvi elu vastu. Tunne huvi selle vastu, kes sa oled ja mis on sinu funktsioon siin, olles tükike loodusest. Saa osaks loodusest. Tee loodusega rahu. Armasta seda elu, mida elad. Armsta iseennast.
Iga kevad algab meedias hirmutamise kampaania, kus juba koduhooviski ähvardab meid suur oht puukide näol. Aga nad on osa meist, Looja poleks neid siia loonud, kui neil poleks oma funktsiooni. Tehes rahu puukidega, et nad on osa loodusest ja aktsepteerides neid ka sellena, siis võid märgata huvitavat muutust. Puugid nagu kaotaksid eksisteerimise. Neil pole enam sinuga asja.
Ja kindlasti on nüüd inimesed väitmas, et aga tal oli see haigus hammustuse tagajärjel, siis tuletan meelde, et haigus on sõnum. Haigus kannab alati sõnumit, et midagi on sinu elus vaja teisiti teha – muuda oma elu!!!
Valides kergema tee farmaatsiatööstuse kasuks ja andes vastutuse enda elu eest ära arstile, kes teeb ainult oma tööd lähtudes etteantud juhistest, jääb aga olulisem osa tegemata.
Elu ei saa enam samamoodi jätkata, kui haigus on tulnud endast märku andma. Nüüd tuleb teha valik. Ja valik on hakata vastutama, elama oma elu just nii nagu tegelikult soovid. Vabastama eda allasurutud emotsioone, laskma lahti kogemustest, asjadest ja inimestest ning ühenduma tagasi looduse osaks nagu tegelikult oled.
See ei tähenda, et sa pead süüd minema metsa elama, aga sul tuleb mäletada, kes sa tegelikult oled, mis sind tervendab ning annab vabaduse olla sina ise.
Kas sina mäletad, et oled osa loodusest?
Mina mäletan ja tänan.
Karin Kay