Mul on olnud keeruline ennast tituleerida kelleksi nimeliselt, et tuua ennast nähtavale ja võtta vastu see teekond, mida hakkasin astuma mõnda aega tagasi.

Ma nimetasin end terapeudiks, sest olen õppinud metameditsiini terapeudiks, ma kaalusin toitumisnõustaja nimetust, sest õppisin toitumisnõustajaks. Ma kutsusin ennast selgeltnägijaks, sest ma näen asju, mida iga inimene ei näe. Ma nimetasin ennast empaadiks, sest olen ülitundlik ümbritseva suhtes. Jaa nii edasi.

Selle kõige sees ma tunnen ennast ikkagi inimesena, kes lihtsalt näeb ja tajub ning loob muutusi ja lükkab inimesi tervenema. Kas see tähendab, et ma olen siis tervendaja?

Käisin mõni aeg tagasi ühel meditatiivsel helirännakul Kristiina Võlu Stuudios Tartus. Pärast jagasin enda kogemust ning sattusime vestlusesse veel erinevatel teemadel. Mulle väga meeldis see, kuidas Kristiina ütles mulle, et ma olen vana nõid… Ja see ei olnud solvamiseks, ma võtsin seda kui teadmist, et olen jah. Ma ju tean seda ise ka, sest kui ma satun mõnda eelmise elu rännakusse, siis ma näen ennast nõiana, kas siis noore ja õrna või vana ja vägevanana.

Ja ma tunnen endas tihti pead tõstmas seda sisemist nõida. Kas see tähendab, et ma olen siis nõid?

Nõiamaailm tõmbab mind ja ma tunnen end seal nagu oleksin sattunud omade juurde. Sain seda tunnet kogeda juba ca 10 aastat tagasi ja igatsen seda aeg ajalt väga. Minu maailm on totaalselt uue suuna võtnud, kui ma alistusin energiatele, mis juhatasid mind vastu võtma seda osa, millest ma ei olnud nii teadlik veel, kuigi aimdus oli olemas. Ma ärkasin uude ellu, kui maagia hakkas toimuma minu ümber. Ja nüüd on iga uus peatükk nii, et vana laguneb ja uus ilmub asemele. Ma tunnen selle juba ette ära, kui aeg on käes.

Aga kes ma siis ikkagi olen?

Minu allikas ütleb minu kohta nii:
Karin Kay on naine, kes on astunud sellesse ellu, et äratada üles inimesi nende pilkasest unest ja anda nendele uus võimalus ärkamisega elada elu, mis neid päriselt kannab ja ühendusse viib iseenda väega.

Karin Kay, sa oled tulnud päästma inimesi hukust, mis viib nad sügavamale kuristikku. Sinu ülesanne on luua valgust nende südamesse, valgustades läbi nende pimedaimad kohad ning võttes vastu nende pärisolemust hakkavad nad ärkana piiritust unest mida tavamaailm nende ellu pritsib väljaspoolt. Sa oled valguse kandja. Sa oled naine, kes loob armastust enda südamesse, kogedes läbi valu, mis näitab sinu tugevust. Sa oled haldjas, kes hõljub pimeduse metsas ning puhub põlema küünlaid, mis kustunud. Sa oled usk, mis poeb kõikide südametesse, keda kohtad oma teerajal.

Täna ma tunnen ennast naisena, kes armastab väga päikest, lõhnavaid roose ja värskeid puuvilju. Minul on suur aukartus looduse ja mere vastu ning Hiiumaa on koht, kuhu jäi osake minu südamest. Ma armastan kaminasoojust ning kodurahu. Ma naudin kätega loomist ja ilu enda ümber.
Ma armastan rännata nähtamatus maailmas ning kogeda selle võimalusi ja tuua need siia maailma kasutamiseks.

Ma armastan ikkagi seda nõiavärki, aga ma ei ole nõid… sest selleks peaks ju nõidusi tegema, aga ma seda ei tee… praegu 🙂

Karin Kay